Valge tolmpea on käpalistest üks suuremate õitega, isegi kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus. Kaunite õite valgel taustal torkab hästi silma tolmpea õite huule kollane värvus. See meelitab ligi tolmeldajaid putukaid. Ka tolmpea õie kuju on veidi erinev enamikest meie käpalistest. Need on kellukataolised.
Juba kaugelt torkab silma tolmpea õisiku õrnus. Tavaliselt kuni paarikümneõieline õisik on hõre. Seevastu valge tolmpea lehtede kohta ei saa küll õrn öelda. Valge tolmpea lehed on pikad ja tugevad, mõõga kujuga, vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on tugev terav tipp. Eriti iseloomulik on sellele lillele aga lehtede kinnitumine kahe reana teine teiselpool vart.
Valge tolmpea õisi tolmeldavad mitmesugused niidul lendavad putukad, keda kostitatakse magusa nektariga. Kuid tolmpea puhul on märgatud ka sellist huvitavat asja, et vahel võivad idaneda isegi viljastumata seemned. Seega polegi väga hull lugu, kui putukad õietolmu iga õie emakasuudmele kanda ei jõua. Samas on tolmpeal seemnelise paljunemise kõrval veel varuväljapääs olemas. Ta võib paljuneda ka vegetatiivselt.
Vegetatiivse paljunemise jaoks on valgel tolmpeal mulla sees lühike, rõhtsalt asetunud risoom. Risoomil võib olla harusid ja veel rohkem nööritaolisi pruunikaid juuri. Juurtel on mükoriisa, mis aitab taimel mullast vett ja toitaineid kätte saada. Risoomiharudel aga tekivad väikesed pungakesed, milledest võivadki uued taimed areneda. Nii näeme mõnikord looduses mitut valget tolmpead kõrvuti. Kui mitu vart aga üksteisel väga lähedal on, siis võib tegu olla ka ühe taime mitme varrega.
Valge tolmpea leidmine on siiski väga harv juhus. See on mõeldav vaid meie läänesaartel ja Virtsu ümbruse rannikul.
